Sümboolika

Eesti keeles annab vapinduse kohta hea definitsiooni Erich Tender. Selle kohaselt on vapp keskaegsele relvandusele põhinev, teatava isiku, sugukonna või osaduskonna päritav, resp. asutusele püsivalt kuuluv sümboolne värviline märgis.

Valga alevit on esimest korda mainitud 1286. aastal (Walko). Linnaõigused sai Valga 1584. aastal Stefan Bathorylt. Valga kodanike delegatsiooni palvele kinnitas Poola uus kuningas Sigismund III 17. aprillil 1590 Valga linna privileegid ja sellega koos andis linnale vapi, mida on aga kirjeldatud järgmiselt: vapivälja rohelisel pinnal pantserdatud käsi, mis hoiab kõverat mõõka. Raudrüüs käsi tähendab, et Valga on sõjameeste linn. Muuhulgas on eriti oluline teada, et siia kogus Liivi ordumeister Wolter v. Plettenberg kokku ordu ühtse sõjaväe ja korraldas ca 16. saj. keskpaiku siit Venemaale kolm sõjaretke. Selle tulemusena saavutati umbes 50. aastane rahuaeg, mis tollal oli erakordne saavutus. Venemaa ei tunginud enam siiakanti kallale.

Kõver mõõk on viide Valgale linnaõiguste andjale - Poola kuningas Stephan Bathoryle. Ta kutsuti Poola troonile kui nn hädalahendus, sest Poola oma kuningasuguvõsa oli selleks hetkeks lastetuna välja surnud. Selleks, et vältida kodusõda Poolas, otsustas Seim kutsuda valitseja välismaalt – Poola lõunapiiri äärest Transilvaania vürstiriigi valitseja, ungarlasest S. Bathory. See oli aeg, kus Türklased tungisid Euroopa suunas. Bathoryl oli õnnestunud türklaste sissetung Transilvaaniasse ära hoida sellega, et ta aegajalt türklastele „katust“ maksis. Väikseimaid kokkupõrkeid piirialadel muidugi oli ja nende kokkupuudete tõttu võtsid Bathory sõjamehed kasutusele ka türgi relvi - sh kõvera mõõga. Kui Bathory suundus Poola troonile valitsema (pealinn Krakow asus ju otse Poola lõunapiiri ääres), siis võttis ta kaasa oma ungarlastest ihukaitsjad, kes kandsid relvana sellist kõverat türgi mõõka. Seega kõver mõõk Valga vapil on otsene viide Valgale linnaõigused andnud Stephan Bathoryle.
 
1788. a. 4. oktoobri ukaasiga kinnitati Valga linna vapiks sama kujutis, ainult käsi väljumas valgest pilvest. 1858. aastal esitas Liivimaa Kubermanguvalitsus Senati Heraldika departemangule Valga linna vapi joonise, kus vapi põhielemendid on eelnevatega sarnased, muutunud on ainult vapi kilbi kuju.

C. Metting rekonstrueeris omakorda linna vapi 1908. aastal.
 
Nagu näeme, on Valga vappi muudetud läbi aegade mitmetel kordadel. Viimase II maailmasõja eelse Valga linnavapi kinnitas linnavolikogu 18. märtsil 1937. Vapivärvideks valiti roheline ja valge. Detsembris saadeti Valga Linnavalitsusele kolm uut kavandit, millel erinevas värvilahenduses sirget mõõka hoidev käsi. Ajaleht „Lõuna – Eesti“ kritiseeris seda uut kavandit ja soovitas volikogul jääda endise kõvera mõõga juurde (Lõuna – Eesti, 10. detsember 1937). Linna volikogu hääletas siiski sirge mõõga poolt. 1937. a. 17. detsembri „Postimees“ väidab siinjuures aga ekslikult, et Valga valis kõvera mõõga.

Ajaleht „Lõuna – Eesti“ süüdistas Valga linnavalitsust kunstnik Hirschi vapikavandi varjamises ning avaldas lootust, et volikogu otsus tühistatakse (Lõuna – Eesti. 1937. 20. detsember). 1938. aasta juulis paluski Valga linnavalitsus  siseministeeriumilt tagasi endist ajaloolist vappi. Valgale aga vastati, et endised eestlased olid kasutanud ainult sirget mõõka ning ei peetud soovitavaks otsustatud asjade ümberotsustamist (ERA F40 N1 S6536 L1-2). Olgugi, et teisi vappe muudeti siiski kuni 1940. aastani.
 
Eelnevast tulenevalt saame ka vastuse küsimusele, miks ja kust on tulnud malevkonnale ja malevale sümboolika ning teenetemärgile sirge Põhjamaade mõõk (mis võeti esimest korda kasutusele).