Pühapäeval, 25. jaanuaril tähistati Valgamaal, Roobe veski juures vabadusvõitleja kindralleitnant Paul-Adolf Lille 133. sünniaastapäeva.
Roobe veski seinal oleva mälestustahvli jalamile asetasid pärjad ning süütasid küünlad kaitseliidu Valgamaa maleva Helme üksikkompanii pealik lipnik Riho Karu ning Helme vallavanem Tarmo Tamm. Vallavanema sõnul on Vabadussõjas osalenuid alati meeles peetud.
„Olenemata sellest kui palju meid kohal on, oleme alati Vabadussõjas võidelnuid austanud. See on küllaltki väike ring kes on käinud meeles pidamas ning kahtlemata on mälestustseremooniatel rohkem osalejaid olnud ümmargustel tähtpäevadel kuid mälestamata ei ole me neid tähtpäevi kunagi jätnud,“ lisas vallavanem.
Kindralleitnant Paul-Adolf Lill sündis 25. jaanuaril 1882. aastal Helme kihelkonnas Jõgeveste vallas, Roobe veski omaniku pojana. Peres oli Paul-Adolfile lisaks veel üks tütar ja poeg. 1891. aastal astus Paul-Adolf Jõgeveste vallakooli. Seejärel õppis ta Helme kihelkonnakoolis ja kuni 1899. aastani Valga linnakoolis. Suhteliselt vaese noorukina otsustas Lill 1901. aastal asuda õppima Vilno (Vilniuse) sõjakooli, mille ta 1904. aastal väga heade tulemustega lõpetas. Et ohvitserina edasi jõuda, õppis Lill aastatel 1908-1911 St. Peterburgis olevas Nikolai kindralstaabi akadeemias. Selle kõrgema õppeasutuse on omal ajal lõpetanud 13 eestlast – nendest kaheksa jõudsid välja kindrali auastmeni.
Akadeemia edukalt lõpetatud, jätkas Lill teenistust Odessa sõjaväeringkonnas ja seejärel Krasnojarski jalaväepolgus, mille rahuaegne garnison asus nendel aegadel Tartus. Ta osales Vene – Jaapani sõjas ning esimeses maailmasõjas kus ta ka sakslaste kätte vangi langes. Vabadusse pääses eesti soost ohvitser alles 1918. aasta detsembris. Vabanenuna naases ta Eestisse. Temast sai Eesti Vabadussõja operatiivstaabi operatiivosakonna ülem. Oktoobris 1919 pidi Lill täitma ka tagavaravägede ülema kohuseid. Lisaks nimetati ta ka Sõjanõukogu liikmeks.
Eesti Vabadussõjas osutatud teenete eest autasustati Paul-Adolf Lille I liigi 2. järgu Vabadusristiga ning Vabadussõja mälestusmärgiga. Tema rinda ehtisid ka mitmed välismaa ordenid, medalid ja aumärgid, teiste seas ka Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist.
1920. aastal asus Paul Lill täitma Kindralstaabi valitsuse ülema kohustusi. Sama aasta 2. augustist sai temast aga juba Sõjavägede staabi ülem. 1933. aasta 21. oktoobril kutsus riigivanem Konstantin Päts Lille valitsuse kaitseministriks. 1937. aastal nimetati see ametikoht ümber sõjaministri ametikohaks. 1938. aasta veebruaris ülendati Paul-Adolf Lill kindralleitnandiks. 12. oktoobril 1939 lahkus Lill sellelt ametikohalt, tuues põhjuseks asjaolu, et talle on vastuvõetamatud NSV Liiduga sõlmitud baaside lepingu tingimused.
Lille edasine elutee kujunes traagiliseks. Talle lõpetati pensioni maksmine, tõsteti välja oma Gonsiori tänavas olevast korterist ja 14. juunil 1941 küüditati koos õe Olgaga Venemaale ning saadeti Sverdlovski vangilaagrisse. Põhjuseks toodi tema ennastsalgav tegevus Eesti Vabadussõjas ning sõjaministrina töötamine. 13. märtsil 1942. aastal kindralleitnant Paul-Adolf Lille toimik suletakse. Põhjuseks süüaluse surm. Tema viimane puhkepaik on teadmata.
Pildimeenutus:
kaitseliit.ee
Telefon: +372 717 9405
Faks: -
