Kaitseliidu Valgamaa malev otsustas sel korral riskide hajutamist praktiseerida ning maakonna reservistid toimetasid kolmes erinevas vastutusalas, mida koordineerisid, mehitasid ja juhtisid Valga malevkond, Otepää malevkond ning Helme üksikkompanii. Kolme erineva baaslaagri rajamine oli suur ja vastutusrikas samm, sest kõike mida vaja - tuli teha, osta ning korraldada kolmekordselt. Baaslaagrite koordineerimine ning nende töö tagamine ei olnud Valgamaa maleva staabile lihtne, kuid ühisel pingutusel said malevkonnad ja üksikkompaniid uutes ülesannetes hästi hakkama. Lisaks baaslaagritele katsetati ka toitlustuse ning formeerimise jaotamist kolmes erinevas vastutusalas, mis samuti nõudis rohkem nii inim- kui ka logistilist ressurssi.
Õppusel „Ussisõnad“ andsid oma suure panuse nii malevlased, naiskodukaitsjad kui ka noorteorganisatsioonide liikmed. Malevlased tundsid erilist uhkust selle üle, et neile anti lisaks kadettidele võimalus õpetada ja juhendada reserviste, anda edasi parimaid praktikaid ning motiveerida reservväelasi end tihedamalt riigikaitsega siduma. Nende 11 päeva jooksul leidis iga meie liige, kes seda soovis, endale ülesande ning kohustuse mida täita – vaja oli julgestajaid, formeerijaid, toitlustajaid, tagalatoetust jne. Kõik tuli otseste juhtide ja staabi juhendamisel ära teha ning paljud said üle mitmete aastate uuesti vormi selga ning tegeleda sellega milleks kunagi Kaitseliitu astuti.
29. septembril kutsuti õppekogunemisel osalema üksuste juhid, kes esimesed kolm päeva väiksemas seltskonnas vanu teadmisi uuendasid ja nii mõndagi uut juurde said, samuti valmistati mehi ette tulevasteks kohustusteks nii õppuse ajal kui ka hilisemaks eluks. 2. oktoobril liitus nendega juba reakoosseis ning paar päeva ennast teadmistega värskendanud üksuste juhid said lisaks kadettidel ja malevlastele oma alluvaid õpetama ning juhtima hakata. Reservõppekogunemisele tulnud reservväelased tegelesid 11 päeva jooksul nii taktikalise liikumise, laskeharjutuste kui ka teetõkete rajamisega kontroll- ja läbilaskepunktides. Paljud pidasid just õppuse raskeimaks ülesandeks teetõketel tsiviilisikutega suhtlemist ning enda ja liiklejate ohutuse tagamist – nagu sõnasid reservistid Jõgeveste kontroll- ja läbilaskepunktis, et ise teel toimetades hakkad mõtlema kui tähtis on ohutus ning hea planeerimine, samuti üksusesisene üksteise mõistmine ning ühised standardid töö kvaliteedile.
Peale õppust tõid mehed välja, et väga tore oli üle pika aja vanade ajateenistuse aegade sõpradega kokku saada ning näha mis teised vahepeal teinud on. Vennastumisest ning ühise eesmärgi meelde tuletamisest andsid märku ka grupipildid lõpurivistuse, lahkformeerimisel jagatud kallistused ja soojad käepigistused. „Tead, nad praadisid meile leiva juurde küüslauku, nagu mamma oleks kodus süüa teinud,“ õhkas reservist peale külma, märga ja tuulist väljaõppepäeva malevkonna vabatahtlikele, „kokad on nii toredad!“ Reservistide sooja suhtlust ning tänutunnet said tunda nii baaslaagrites askeldajad kui ka kokad ja formeerijad.
Esimesel päeval külastas Valgamaa reservväelasi ka Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi. Meeste silmis oli näha uudishimu ning ka aukartust, sest Kaitseliidu ülemaga sai vabalt ja vahetult suhelda, visata nalja ning rääkida meie kõigi kohustusest kaitsta nii ennast kui ka Eestit. Kindralmajor Riho Ühtegi andis meestele õppustele kaasa mõtte, et iga õppusel osaleja on osast suurest perekonnast, riiki ja oma peresid kaitsvast perekonnast ning igaüks saab õppustelt kaasa uusi sõpru ning turvatunde, tunde et igaüks on tähtis osa riigikaitsest. Reservväelasi külastas 11 päeva jooksul veel diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm ja Kaitseliidu veebel staabiveebel Andri Harkmann, kes väisas ka Otepää malevkonna lõpurivistust. Otepää malevkond tutvustas diviisi ülemale Otepääl baaslaagri ülesehitust, tööd selle toimimiseks ja välikööki, samuti vesteldi üldistel Kaitseliidu teemadel.
Artikel: Janeli Nielson
Selle artikli lõpetuseks lisaksin malevapealiku major Kaido Lusik´u tänusõnad.
Malevapealikuna olen ma tabanud ennast mõttelt, et küsida, mis oli selle õppuse kõige raskem osa.
Me tegime selle õppuse oluliselt erinevalt kui suurem osa kaitseliidust, hajutatud-hajutatud manöövrina. See oli kindlasti suur väljakutse, mitte ainult mulle, vaid kogu malevale. Tegemist ei olnud vajadusega silma paista või rahuldada ambitsiooni kuidagi teistest erineda. Minu jaoks oli see võimalus rakendada sõjalist mõtlemist rahuajal maksimaalselt. Võimalus teha nii nagu me seda päriselt teeksime.
Ma seisin õppuse lõpurivistusel tublide reservväelaste ees. Mitte küll kõigi, sest ka meie lõpurivistused olid hajutatud. Aga ka Valgas öeldud tänu laieneb neile kõigile.
See õppus oli päris paljuski nende endi nägu, täis tahet ja otsustavust kaitsta seda, mida me tihtipeale peame iseenesest mõistetavaks, meie vabadust.
Artikkel annab aimu ainult murdosa sellest millega Valgamaa maleva kaitseliitlased hakkama said. Seda selle kõige õigemas tähenduses kaitseliidu olemust ja väärtusi silmas pidades. Me oleme tõsiseltvõetav organisatsioon ja oluline jõud oma kodu kaitsel.
Selle õppuse kõige raskem osa. On leida need õiged sõnad, õiged sõnad teile tublid Valgamaa maleva naised, mehed ja noored. Õiged sõnad , selle kohati isegi pöörase panuse eest selle õppuse õnnestumiseks.
Ma tänan!
Rohkem pilte leiab pildigaleriist.
kaitseliit.ee
Telefon: +372 717 9405
Faks: -
