Noorkotkaste Mini-Erna võistlustelt Harjumaal tõi Valgamaa esindus neljanda koha. Kuigi siht oli pääseda esikolmikusse, jäid poisid põnevaid katsumusi pakkunud retkega rahule.
Patrullvõistlus startis ööl vastu laupäeva. Tegu on füüsiliselt ühe raskema võistlusega noorte kotkaste ettevõtmistes, mis tänavu pani noorte võimed proovile juba 19. korda.
Pühapäeval lõppenud võistluse võitis Pärnu noorkotkaste esindus. Teisena lõpetasid Põlva noorkotkad ja kolmandana külalisvõistkond Lätist. Valgamaa poisid said neljanda koha.
Võistkonda kuulusid Rihard Oolo, Karel Sarv, Paul Poderat ning Tõnu Vahtra. Umbes 35tunnisel ja 50 kilomeetri pikkusel rännakul läbi Harjumaa metsade ja soode tuli näidata oma teadmisi, osavust ja kiirust, ronida köieradadel, määrata kaugusi, anda esmaabi ja päästa uppujat. Kuigi võistlus oli ilmastiku ja raja iseärasuste tõttu raske ning uneaega kippus nappima, jäid Valgamaa poisid oma sooritusega rahule.
«Tegelikult läks hästi, kuigi viimasel hetkel enne võistlust tuli meil teha võistkonnaliikmetes muudatus ja läksime võistlema täiesti uue koosseisuga. Nendest Mini-Ernadest, kus võistelnud olen, oli see kõige raskem, sest trassi pikkuseks kujunes meil umbes 60 kilomeetrit ja rajal olime 30 tundi,» rääkis Tõnu Vahtra.
Kogemusi jäi napiks
Oma esimesel Mini-Erna võistlusel käinud Karel Sarv sõnas, et kuigi ootused olid seatud neljandast kohast kõrgemale, pole ta pettunud.
«Kõrgem koht jäi ilmselt kogemuste puudumise taha. Võistlusega olen rahul, kuigi räägiti, et see olnud siiani raskeim Mini-Erna. Kõige põnevam oli köitpidi vee ületamine. Enamik ülesandeid olid väga ekstreemsed ning mõnda asja tegin esimest korda, aga meeskonna abiga sain hakkama. Kindlasti olen ka järgmisel aastal kohal,» lubas noormees.
Kogenud patrullvõistlustel käija Tõnu Vahtra lisas, et raskusi tekkis uneajaga. «Kõige ekstreemsem oli, et startisime ööl vastu laupäeva kell 1.40 ja lõpetasime pühapäeva hommikul umbes kell 10.30 ning kogu selle aja jooksul saime magada vaid poolteist tundi. Lisaks olid rasked pikad vahemaad kahe kontrollpunkti vahel. Näiteks esimesest teise minnes oli vahemaa 10 kilomeetrit ning aega oli selleks kaks tundi ja 10 minutit.»
Kõva mahv kogu aeg peal
Kuigi Rihard Oolo ja Paul Poderat lootsid vähemalt kohta esikolmikus, jäid nemadki üldjoontes rahule. «Läks siiski edukalt, kuigi neljanda kohaga ise rahule ei jäänud. Parem koht jäi tiimitöö taha,» arvas Poderat.
Retke tegi temagi meelest raskeks kiire tempo, mis jättis väga vähe aega söömiseks ja magamiseks. «Vastutegevust oli samuti väga palju ja igat moodi aeti meid taga – nii hobuste, autode kui mootorratastega. Vastastele me vahele ei jäänud, kuna liikusime väga raskesti läbitaval maastikul, et vältida kontakti vaenlasega.»
Ülesannetest pakkus poistele kõige rohkem pinget köiel ronimine. «Osalejad pidid ennast köitpidi üle vee tõmbama, ja sideülesanne, kus tuli ühendada välitelefonid, parandada kaabel ja edastada sõnum, kusjuures sõnumi vastuvõtjat segas vali muusika.
Sellega aga katsumused muidugi ei piirdunud. Veel tuli tunda vanu tööriistu, Muuksi linnamäelt pimedas ja köitpidi alla laskuda, Hara lahes paadiga sõita, luurata ja kaugusi määrata, asju otsida, »miinivälja« ületada, täpsust lasta ja palju muudki teha, finiši eel veel lõpujooks.
»Ülesanded olid tegelikult huvitavad. Eriti hästi läks meil relvade kokkupanek, kus igal võistkonnaliikmel tuli iseseisvalt aja peale kokku panna automaat AK-4 ja püstol USP," tõdes Tõnu Vahtra.
Kõige kehvemini läks võistkonnal tema sõnul sideülesanne. «Toimiva traatside saime kiirelt loodud, aga tekst, mida pidime edastama, oli niivõrd pikk, et me ei jõudnud kaheksa minuti jooksul kogu teksti edasi anda. Samas ei suutnud enamik teisi võistkondi üldse toimivat traatsidet luua, seega polnud see tegelikult meil kõige halvem tulemus.»
Korraldus oli hea
Tõnu hinnangul jäi parem koht ka ebaõnne taha. «Teised olid seekord natuke paremad ja neil oli rohkem õnne kui meil. Ise jäin rahule, sest korraldus oli hea ja ülesanded põnevad. Arvan, et see üks raskeimaid Mini-Ernasid üldse – sobis hästi minu viimaseks suuremaks võistluseks noorkotkaste ridades. Nüüd aitan ülejäänud poistel veel õppida, et nemad suudaksid järgmisel aastal Valgamaale parema koha tuua,» lisas noormees.
Mini-Erna rajale läks Harjumaal kokku 18 meeskonda, kellest 16 Eestist ning kaks külaliste tiimi. Igat Noorte Kotkaste malevat esindas üks neljaliikmeline võistkond ning lisaks osalesid üks kodutütarde võistkond, üks rühm Läti noorteorganisatsioonist Jaunsardzē ning üks Leedu organisatsioonist Šaulių Sąjunga.
Võistluse korraldas Noorte Kotkaste esindus koos Noorte Kotkaste Harju maleva, Kaitseliidu Harju maleva ja Kodutütarde ning Naiskodukaitse Harju ringkondadega. Võistluse ülem oli Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm ning peakohtunik erukindral Johannes Kert, kes täitis aastatel 1996–2002 Noorte Kotkaste peavanema ülesandeid.
Fotod: Siim Teder "Mil.ee" galerii
kaitseliit.ee
Telefon: +372 717 9405
Faks: -
