Mai algul Põlvamaa metsades aset leidnud võistlusel «Ilu ja valu» läks rajale 17 võistkonda, kellest lõpujoone ületas 15. Kaksikvõidu eest hoolitsesid Valgamaa naised ning kolmas koht läks Alutaguse ringkonda.
Lasteaiaõpetajana töötav ja vabal ajal kodutütarde Valgamaa ringkonnavanemana asju ajav Sigrit Säinas sõnas, et oli ikka ilus üllatus tulla mõlema võistkonnaga pjedestaali kõrgematele kohtadele. Samas tõdes võistkonnakaaslane Geiri Sperling, et erilisi ettevalmistusi ei tehtud. «Saime mõne korra kokku, vaatasime materjale, panime varustuse kokku. Laskmist harjutasime ehk kõige enam.»
Pääs Pitka retkele innustas pingutama
Peamine, mis pingutama ärgitas, oli soov pääseda Pitka retkele. «Seadsime eesmärgiks võita, sest võitja esindab organisatsiooni ka Pitka retkel. Eelmisel aastal jäime koormusmatkal teiseks, aga kuna võitjanaiskond ei läinud Pitka retkele, saime selle õiguse meie ja kogemus oli nii vapustav, et tahtsime uuesti minna,» kommenteeris Sigrit Säinas.
Teisena lõpetanud naiskonnas võistelnud Liis Hulkko, kes praegu veel laeval töötab, kuid peagi ajateenistusse astub, lisas, et rajal käis pidev iseenda tagant sundimine. «Vahepeal oli raske, vihma sadas ja märg oli. Aga soov matk läbi teha ja see edukalt lõpetada oli niivõrd suur, et tuli ennast lihtsalt tagant utsitada ja tulemus ei ole üldsegi paha.»
Võidust jäi tema sõnul tegelikult vaid hästi natukene puudu. «Peaaegu 30 tundi olime juba rajal olnud ja keskendusime lõpujooksule. Sellega jäi meil eelviimane punkt kahe silma vahele ja sinna need võidupunktid läksidki.»
Stardile eelnes pidulik avamine, võistkondade esindajate instrueerimine, õhtusöök ja varustuse kontroll. Suurem osa järgnenud öötundidest tuli veeta Palojärve ääres luureandmeid kogudes. Muide, ülesande täitmiseks vajalike koordinaatide saamiseks tuli enda pea kohal hoida kummipaati relvadega.
«Mida kauem võistkond suutis paati koos relvadega üleval hoida, seda täpsemad koordinaadid meile luureülesandeks anti. Raske oli. Tahtsin vahepeal loobuda, aga kaaslased ergutasid edasi pingutama,» lisas Sigrit Säinas.
Vaenlasele kordagi vahele ei jäänud
14 konrollpunktiga raja pikkus oli linnulennult umbes 35 kilomeetrit, kuid Sperlingu sõnul läbisid nemad peaaegu 70 kilomeetrit. «Kõikjalt ikka otse minna ei saanud. Vastutegevust tundus seekord igal pool olevat. Ühel korral meil vedas: õnnestus ära kasutada hetke, mil vastutegevuse liikmed andsid intervjuud, ja lipsasime otse nende selja tagant üle truubi. Täielik õnnestumine!»
Kui Valga esimesel võistkonnal läks korda läbida rada ilma «vaenlastele» vahele jäämata, siis teine tiim pidi ühe elutalongi siiski loovutama.
Ülesandeid, millega kontrollpunktides hakkama tuli saada, oli mitmesuguseid. Tuli lahendada nii militaarseid kui esmapilgul väikese kiiksuga ülesandeid. Tarvis oli osata sidet luua, veekogu ületada, takistusrada läbida, orienteeruda, esmaabi anda.
Mõlemad Valga naiskonnad pidasid kõige ekstreemsemaks jõe ületamist kahe palgi peal. «Eelmise aastaga võrreldes oli ekstreemsusi vähem. See aasta oli kuidagi lihtsam,» arvas Geiri Sperling ja Sigrit Säinas oli sama meelt.
Üheks lõbusamaks katsumuseks pidasid Valga naised aga eelviimast ülesannet, mis teisel tiimil kahjuks tegemata jäi. «Öine pannkookide küpsetamine oli päris põnev. Pidime kaheksa minuti jooksul priimuse peal viis pannkooki tegema. Lisaks ajaraamidesse mahtumisele pidid koogid ka maitsvad olema. Üks läks kohtunikule proovimiseks ja teised sõime ise,» lausus Sperling. «Enamuse sõin siiski mina,» lisas Säinas.
Põhjust rahul olla
Kokkuvõttes jäid Valga naised rahule – ikkagi kaksikvõit! Ühe plussina võrreldes eelmise aastaga toodi välja veel, et seekord pidasid jalad vastu. «Seekord mul ville üldse ei olnud,» lausus Säinas. «Eks rada oli muidugi kuivem ka. Aga õppida on meil veel palju. Kuigi võitsime, oli palju ülesandeid, mida siiski valesti tegime. Eks Pitka retke ajaks tuleb need kitsaskohad üle vaadata ja õppepäevadel vigade parandusele suuremat rõhku panna.»
Kuigi matkast oli meie jutuajamise ajal möödunud mõnigi päev, olid võiduemotsioonid naiste näol veel alles. «Oleme väga rahul. Kaksikvõit – super ju!» Võidukasse naiskonda kuulusid Geiri Sperling, Sigrit Säinas, Merilyn Kahr ja Lisette Tohus. Teisena lõpetanud tiim käis rajal koosseisus Kristina Svirskaja, Liis Hulkko, Krista Roio ning Siiri Raamets.
Tänavune Admiral Pitka luurevõistlus leiab aset 4.–8. augustini Võrumaal. Mullu lõpetasid Valga naised Pitka retke 26 võistkonna seast kahekümnendana, jättes teiste hulgas selja taha ameeriklaste teise võistkonna.
Rein Säinas
kaitseliit.ee
Telefon: +372 717 9405
Faks: -
